Rahvastik
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Selle all
mõistetakse meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning migratsiooni, regionaalpoliitikat(võrdsete majanduslike
vaõimaluste loomist, infrastruktuuri arendamist, tööhõive mõjutamist). Sotsiaalpoliitika osa.
Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse
reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad)
Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte).
Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka
kvoote.
ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE:
Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu
annaabi.ee 
