KASVATUSE KLASSIKA
Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P.
H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika.
Lapse enesetunnetuslik areng
R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama
ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine
jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata
ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu.
Õpetaja roll
Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli.
Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll
õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja
õpetamise tehnika.
Integreeritud õppekava
Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles
teadmine esitatakse
annaabi.ee 
