POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
saab selgeks alles elu lõpus, isegi järeltulijate käekäik on selles hinnangus oluline. Kõige
täiuslikum õnnelikkus on autarkiline, iseenda loodud, maailmast maksimaalselt sõltumatu,
õnnelikkus.
Aristoteles eristab dianoeetilisi (dianoia aru) ja eetilisi voorusi. Dianoeetilised voorused on
teoreetilise tegevuse voorused ja neid saab kujundada üksnes õpetamisega. Eetilised (ethos
tavade ja kommete kaudu kujundatud eluviis) voorused kujunevad inimese sotsialiseerimise
protsessis kooseluliste tavade ja kommetega harjudes; need, erinevatel rahvastel erinedes,
peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese
käsituses - mateeriale) kohase vormi. Eetiline voorus kujutab endast vastavalt tema eetika
kuldse kesktee printsiibile mõistuspärast keskmist ühelt poolt loomupärase püüdluse
(võimelisuse) liigsuse ja teiselt poolt sama püüdluse puudulikkuse vahel. Nt on vooruseks