o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad.
4. Meie eesmärgiks on optimaalse suurusega, hästimotiveeritud ning hästitasustatud ametnikkonna kujundamine. 5. Näeme vajadust riigi osaluseks nendes valdkondades, mida turg ei suuda reguleerida. 6. Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. 7. Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa. 1. Toetame tingimuste loomist mujal elavate eestlaste tagasipöördumiseks. 2
Liivimaal 20 22, Saksamaal 35, Taanimaal 64 ja USA-s 74 siga. Y.Collani (1922) Seakasvatuse õpetuses kirjutatakse, et Eestis oli sigu, põrsaid ühes arvatud. 1910 1913 a. 1000 elaniku kohta 216, 1916 a oli sigu 304 288, ehk 1000 elaniku kohta 234 siga. Sama avu esitab ka Th. Pool (Agronoomia, 1921) 1922 a koostati Põllumajanduse Peavalitsuse poolt seakasvatuse arendamise kava. Oluliseks peeti piimakarja- ja seakasvatuse koosarendamist, kuna sigu peeti kõige paremateks lõssi ja teiste jääkproduktide väärindajaks. Eesmärgiks oli peekonisigade tootmine ja eksportimine, et välisvaluutat teenida. 1.märts 1923 a asutati Eesti Seakasvatajate Selts (ESS), kelle peamiseks ülesandeks oli Eesti oludele vastavate sigade aretaminej a peekonsigade kasvatamise propageerimine. 1923. a seakasvatuspäevadel alustati suurt selgitusaktsiooni üle maa, anti välja 20 000
annaabi.ee 
