sagedussõltuvust. 4. Töö käik Võtsin enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasin vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasin nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsin parameetrid eelnevalt loodud failist. Sobitamiseks sisestasin 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisin 5,0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 Ω, sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 Ω. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z 0. Konstrueerisin skeemi nagu tööjuhendis nõutud (joonis 1). Koormuse poolt esimese liini lainetakistuseks arvutasime ZL= 33 Ω ning sünteesisime selle järgi mikroribaliini, sageduse 5,0 GHz jaoks. Keskmise liini sünteesisime arvutatud lainetakistuse Z L=40,62 Ω järgi, veerandlaine pikkusega. Allikapoolse liini sünteesisime allika väljundtakistusega ZL=50 järgi. Joonis 1
LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsime parameetrid eelnevalt loodud failist. Joonis 1. takistused 5GHz-i juures Sobitamiseks sisestasime 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisime Raini nimetähtede järgi, seega 5.0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 , sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 . Kasutades TRL-i saime selle liini laiuseks 1,4363 mm. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z0. Kasutades algset Smithi diagrammi teame, et see on 1,449 korda suurem koormuse takistusest. Konstrueerisime skeemi nagu tööjuhendis nõutud (joonis 2). Koormuse poolt esimese liini lainetakistuseks arvutasime ZL= 0,539 50 = 26,95 ning sünteesisime selle järgi mikroribaliini, sageduse 5GHz jaoks.