Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. Põranda, vahelae ja katuse pinnad liigitatakse nelja rühma: · ruumide pinnad · garaazid ja muud liikluspinnad · lao- ja tootmispinnad · katused Iga vahelae dimensioneerimisel arvestatakse koormuse kõige ebasoodsamat paiknemist. Juhul kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena. Küllalt suure koormuspinna puhul vähendatakse vahelagede ühelaadseid kasuskoormuseid teguriga A (pinna suurusest tulenev vähendustegur). A A = c 0 + 0 1,0 , kus c = 5/7, A0 =10,0m 2 , 0 on kombinatsioonitegur. A Mitmekorruseliste hoonete postide ka kandeseinte projekteerimisel käsitletakse vahelagede koormusi ühtlaselr jaotatuna. Juhul kui konstruktsioon kannab mitme vahelae kasuskoormusi, vähendatakse neid teguriga n (korruste arvust tulenev vähendustegur). n =
on toodud allpool. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid Horisontaalsed konstruktsioonielemendid (1) Vahelae kandekonstruktsiooni projekteerimisel käsitletakse kasuskoormusi liikuvate koormustena (ingl. k. free action ), mis paiknevad vahelael konstruktsiooni seisukohalt kõige ebasoodsamas asendis. Juhul, kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena. (2) Ühelaadseid kasuskoormusi võib konstruktsiooni küllalt suure koormuspinna puhul vähendada teguriga A vastavalt käesoleva osa jaotistes 4.2 ja 5.2 toodud juhistele. Projekteerimise alused 46 (3) Vahelae konstruktsioonielementide kohaliku miinimumkandevõime tagamiseks tuleb neid eraldi kontrollida koondatud koormuste suhtes, arvestamata samal ajal jaotatud koormusi ja teisi muutuvaid koormusi (juhul kui konkreetses olukorras pole teisiti nõutud). (Näiteks, et klaveri jalg põrandasse auku ei vajuta!)
annaabi.ee 
