Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool. Asünkroonmootori libistuskiirus on 0 kui rootor paigal; rootori suhteline kiirus staatorivälja suhtes. Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist. 3faasilise asünkroonmasina nimipöörlemiskiirus on 3490p/min. seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja
läheneb lõpmatusele, siis suletud süsteemi staatiline kiiruslang läheneb nullile, st tunnusjooned lähenevad absoluutselt jäikadele tunnusjoontele. Ülekandeteguri liigne suurendamine võib aga ohustada juhtimissüsteemi stabiilset tööd. Vaatleme kiiruse stabiliseerimise protsessi füüsikalist külge. Oletame, et ajam töötab koormatult väljakujunenud talitluses ja mingil põhjusel suureneb koormusmoment Tst. Kuna selle tulemusena osutub mootori poolt arendatav moment koormusmomendist väiksemaks, hakkab kiirus vähenema ning seega väheneb ka tagasisidesignaal kiiruse järgi Uts = See omakorda põhjustab veasignaali Usis = Ue, suurenemise, mille tulemusena suurenevad juhtimissignaal Uj = kjs * Usis ja jõumuunduri emj Ejm = kjm * Uj.
Momentide tasakaaluvõrrandit kui J = const M = M s + Js (5.2) nimetatakse elektriajami liikumise põhivõrrandiks või elektriajami mehaanilise tasakaaluvõrrandiks. Selle diferentsiaalvõrrandi lahendamine annab nurkkiiruse ja momendi vahelise sõltuvuse (kiiruse siirdekõvera). Seega tuleb elektriajami juhtimiseks anda sisendisse vajalik pinge, et muuta mootori momenti sõltuvalt ajast ja koormusmomendist. Mootoritalitlus. Joonisel 5.1 on mootor näidatud motoorse momendi M tekitajana ning jõud F mõjub ühise telje suunas. Mootori liikumatut osa nimetatakse staatoriks ja pöörlevat osa rootoriks. Elektromagnetilise seadmena koosneb mootor induktorist, mis tekitab magnetvälja, ja ankrust, mille mähistes indutseeritakse voolud. Sõltuvalt mootori ehitusest võib induktor asuda 166
annaabi.ee 
