· Avariiolukorrad: alaliste koormuste arvutussuurused koos domineeriva muutuva koormuse tavalise väärtuse, muude muutuvate koormuste tõenäoliste väärtuste ja avariikoormuste arvutussuurustega. (2) Kui ei ole ilmne, milline muutuvatest koormustest on domineeriv, tuleb vaadelda erinevaid variante nii, et iga muutuvat koormust käsitletakse kui domineerivat. Projekteerimise alused 29 Tabel 2 Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonides kasutatavad arvutuskoormused Arvutusolukord Alalis- Muutuvad koormused Avarii- koormused Qd koormused Gd Domineeriv Muud Ad Alaline ja ajutine G Gk ( P Pk ) Q1Qk 1 Qi 0i Qki - Avariiolukord GA Gk ( P Pk ) 11Qk 1 2i Qki A Ak või Ad (3) Punktides (1) ja (2) toodud arvutuskoormuste kombinatsioonid võib esitada valemite kujul järgmiselt:
telje nihutus Joonis 4.9 Vundamendi talla nihutamine ekstsentrilisuse võrra võrra viia koormus tallale tsentriliseks (joonis 4.9). Ajutisest koormusest tingitud momendi esinemisel, mis võib olla eri koormuskombinatsioonides erimärgiline, võib ekstsentrilisuse vähendamiseks nihutada talda suuruse t = 0,5(e1 + e2 ) võrra arvestades seejuures momendi märki (joonis 4.10). Lintvundamendi korral on kujutegurite suurus 1. Tähistades vundamendile ehitisest tuleneva koormuse V1d ja vundamendi kaalu ning sellele toetuva pinnase kaalu ∆Vd on kokku tallale mõjuv koormus Vd = V1d + ∆Vd. Esimeses lähenduses võib vundamendi omakaalu ( ühe meetri kohta) määrata seosega
annaabi.ee 
