Referaat-eetika
Endise Nõukogude Liidu linnadele oli tüüpiline ühetaoline 5 12-
korruseline, kohati kuni 20 korruseline kasarmulik ehituslaad. See on valdav ka Eesti linnade
uutes linnajagudes. Ajutiselt on Eestis linnade kiire kasv pidurdunud. Et Eesti asustus on
suhteliselt hõre, siis on siin linnade all 1.6 % territooriumist. Mujal kasvab suurte linnade
pindala keskmiselt 2 - 4 % aastas, kuid leidub linnu, mis kahekordistavad oma pindala mõne
aastaga. Suured linnad on ümbruskonna saaste ja koormuskolded. Linn on polüfunktsionaalne
süsteem, mis peab kokku sobitama elanike ja materiaalse tootmise huvid. Linnaplaneerimise
üldprintsiibid näevad ette keskkonna elamiskõlblikkuse tagamise rohke haljastuse ja tootmise
hajutamisega linna äärealadele. Tegelikkuses kipub haljastus pidevalt vähenema. Osalt hävib
ta saaste tõttu, osalt tänavate laiendamise või tähtsale ehitisele ette jäämise läbi. Haljastuse
annaabi.ee 
