konstruktsiooni Kõrvalolevate hoonete meetriseid vaiu. 45. Loetlege vaia kandevõime määramise vundamentide rajamissügavus. Ei ole mõistlik 35. Loetlege vaiade liigid valmistamise viisi meetodid (5) Üksikvaia kandevõime määratakse teha uue hoone taldmikku olemasolevat allapoole järgi (2) Süvistatud vaiad need viiakse kas otseselt staatilise koormuskatsega või 4. Pinnase külmakerke ohtlikkusest. See on meie pinnasesse rammimise või vibreerimise teel kaudselt: Dünaamiline katse, Dünaamiline katse Eesti oludes kõige tähtsam. Kohtvaiad maa sisse puuritakse auk ja valatakse lainelevi mõõtmisega, Kandevõime määramine 5. Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase kohapeal betooni täis pinnase tunnusomaduste alusel. Kandevõime
ega toimuks pinnase hüdraulilist purunemist. Vee pumpamine otseselt kaeviku põhjast tekitab ülespoole suunatud veevoolu ja sellega efektiivpingete vähenemise. Piisavalt suure hüdraulilise gradiendi korra pinnas veeldub. Seepärast peab vee eemaldamine toimuma altpoolt kaeviku põhja. 43. Vaia kandevõime, iseloomulikud punktid. Külghõõrde ja otsa kandevõime. Aja meetod. Üksikvaia kandevõime määratakse kas otseselt staatilise koormuskatsega (Vaia normkandevõime määratakse piirkandevõimest Rcu) või kaudselt. Kaudseid meetodeid võib kasutada, kui nende kohta on piisavalt andmeid samasugust tüüpi vaiadega sarnastes geoloogilistes tingimustes tehtud staatilistest koormuskatsetest. Kaudsed meetodid on: · Dünaamiline katse Tavaline dünaamiline katse seisneb ühest rammivasara löögist põhjustatud vaia vajumi vaste mõõtmises. Fikseerida tuleb ka vasara langemiskõrgus ja kaal
2). Tihedusfunktsiooni usaldusväärseks määramiseks on vajalik suur üksikkatsete arv. Ühe ehitusplatsi piires ei ole tavaliselt võimalik sellisel hulgal katseid teha. Seepärast antakse need standardites, võttes aluseks paljude eripaikades tehtud katsed. Joonisel 3.3 on toodud näide andmetöötlusest vaia kandevõime kohta, mis on määratud paralleelselt staatilise koormuskatsega ja lainelevi mõõtmisega dünaamilisel katsetamisel GAPWAP meetodiga. 28 Kandepiirseisundi korral tuleb eristada piirseisundit esilekutsuvaid põhjuseid. Eurokood eristab järgmistel põhjustel tekkivaid kandepiirseisundeid: jäiga kehana vaadeldava ehitise või pinnase tasakaalu kaotus, kusjuures konstruktsioonimaterjali või pinnase tugevus on tähtsusetu kandevõime tagamiseks (EQU);
- surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral. Vaia kandevõime määramine staatilise koormuskatsega. Vaiakatsel saadakse vaia piirkandevõime Rcu. Piirkandevõime korral on koormus vaiale nii suur, et see põhjustab suuri deformatsioone pinnases (vt.punktis 2.3.2., varisemisstaadium). Saadud tulemusest arvutatakse vaia normkandevõime Rck, jagades piirkandevõimet osavaruteguriga ( suurus sõltub põhiliselt katsete arvust). Arvutuslik kandevõime Rc vaiale arvutatakse normkandevõime jagamise teel osavaruteguriga t (kui on määratudvaia üldine kandevõime), või osavaruteguritega b