tuleks liinitöö nii organiseerida, et mitte kõik bussid ei sõida liini lõpuni, vaid selle osani, kus koormus oluliselt erineb ülejäänud osast. Koormusgraafik näitab selle punkt, kust alates tuleks bussid ringi pöörata, et väheneks ajakulu veootsa läbimiseks, st vabaneks buss uuele ringile minekuks. Vastasel juhul optimaalne intervalli ja busside arvu suhe teeks suuremale osale inimestele ooteaja asjata suureks. Koormusgraafikust saadav info – maksimum koormuspunkt kahe peatuse vahel on aluseks liini teenindustaseme planeerimisel. Ülesanne 3 Nimeta radiaalliini ja diametraalliini eeliseid ja puudusi - tugine ka isiklikule kogemusele. http://www.tricider.com/admin/37t17Ohf8vB/9idZa1YNHgn Radiaalliini eelised: Ei ole haruühendusi oma suhtelise lühiduse tõttu on kerge organiseerida mugavat transporditeenindust iga võrgu punkti jaoks.
suunatakse veekogusse On, näiteks Iru elektrijaam · Kondensatsioonijaamad: · Toodetakse ainult elektrienergiat · Ehitatakse kütuse leiukoha lähedale · Madala kasuteguriga (30-45%) · Kasutusel baaskoormusjaamadena · Koostootmisjaamad · Toodavad elektrit ja soojust · Ehitatakse soojustarbijate lähedale · Sõltuvad soojuse koormusgraafikust · Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%) 19.Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast? Põlemiskamber, gaasiturbiin, generaator Erinevus: · Kütusena kas gaas või vedelkütus · Kiiresti käivitatavad (mõni minut) ja hästi reguleeritavad (tipu- või
Trafo koormusvõimeks nimetatakse S nimitingimustest erinevatel tingimustel Smax lubatavat ala- ja ülekoormuste SN1 kogumit. Koormusvõime pole väljendatav näivvõimsusena, vaid sõltub koormusgraafikust, jahutuskeskkonna tingimustest jms. SN2 Trafo koormusvõime määramisel on aluseks isolatsiooni S soojusvananemine. t Joonis 3.4 Koormusgraafik S(t) ja trafo nimivõimsus SN
võimsus peaaegu täies ulatuses. Kuna kondensaatorpatareide võimsused on standardsed, pole neid otstarbekas paigaldada kõikidesse väiksematesse jaotusalajaamadesse. Sel juhul tuleb alustada alajaamadest, kus on probleeme pingega (kus pinge tsentraalne regu- leerimine toitealajaamas ei taga tarbijaile vajalikku pingenivood). Elektrivõrgu pingeprobleemide lahendamisel võib juhtuda, et konkreetse tar- bija koormusgraafik erineb oluliselt võrgu summaarsest koormusgraafikust ja ühine tsentraalne pinge reguleerimine toitealajaamas ei rahulda tarbijat. Ka sel juhul on võimalik lahendada olukorda reaktiivvõimsuse eraldi reguleerimisega (kompenseerimisega) selle tarbija juures. Lahendus põhineb pingekao muut- misel reaktiivvõimsuse reguleerimise teel PR + (Q − Q K ) X U = U 0 − ∆U = U 0 − (3.32) U
annaabi.ee 
