keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid. Toitumisel võiks jälgida üldiselt, et loomsete ja taimsete rasvade vahekord toidus oleks suhtes 1:2le.
44 SPORDI ÜLDAINED I TASE a. varjatud haiguste avastamiseks südamehaigused, vererõhu tõusuga kaasnevad haigused, koormusastma jm NB! b. stardieelsete seisundite eristamiseks stardieelses seisundis taanduvad kergemad sü- dame rütmihäired, esimestel koormusastmetel on pulsi ja vererõhu tõus mõõdukas. c. treeningute kvaliteedi hindamiseks koormusaegselt ja taastumisperioodil püsivad kõrged pulsisageduse ja vererõhu väärtused, ebaadekvaatsed EKG muutused või- vad viidata põhiettevalmistuse puudujääkidele Kokkuleppe lõpus toimub nõustamine ja vajalike soovituste andmine a. Tervisehäirete avastamisel määratakse vastav ravi b. Vajadusel suunatakse lisauuringutele ja eriarsti vastuvõtule c. Soovitused treening-, võistluskoormusteks, puhkuseks, taatumiseks d. Määratakse järgmise tervisekontrolli aeg
annaabi.ee 
