Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
talupoegade lohutu õiguslik seisund. Põhjasõja ja katku järel oli suurem osa põlde sööti
jäänud ja sõjaeelne külvide ulatus õnnestus saavutada alles 1750. aastatel; 18. sajandi lõpuks
aga ületas põldude külvipind Põhjasõja-eelset taset juba kaks korda. Laienesid nii mõisa- kui
talupõllud, enamasti siiski esimesed teiste arvel. Vahetult Põhjasõja järel sundis mõisnikke
rootsiaegsetes revisjonivakuraamatutes fikseeritud koormisnorme järgima muu hulgas ka
töökäte puudus. 18. sajandi keskel alanud mõisamajanduse kiirele tõusule pani aluse
viinapõletamise levik. Lisaks Venemaal turustatud viinale nuumati viinaköögi praagaga
härgasid, ühtlasi paranes ka põldude väetamine. Maamajanduse intensiivistumine tõi kaasa ka
talurahva teokoormiste suure tõusu, mida mõisnikud oskasid rootsiaegsetest vakuraamatutest
kõrvale hiilides abiteo arvel oluliselt suurendada. Samaaegselt muutus palju rafineeritumaks
annaabi.ee 
