Eesti Uusaeg
eraldamine talumaast, raharendile üleminek, pikaajalised rendilepingud, talude
päriseks müümine). Mõisatöid hakkasid tegema palgatöölised ehk moonad, kes said
osaliselt raha palka ja ka moonas (Produktides).
Talurahvaliikumine 19. saj. teise poole algul: Uut talurahvaseadust tuli rakendada
järk-järgult, mis pidi võtma kuni 10 aastat, kuid talupojad arvasid, et see muudatus
võtab aset koheselt. Ei kaotatud ära abitegu. Vihatud koormisevorm, üks teotöö
liikidest, mille alla kuulusid hooajalised mõisatööd nagu viljakülvmine või
rehepeksmine ning abitegu nõuti samal ajal kui taludes pidi tegema sama tööd. Abiteo
tõttu algasid talurahva rahutused, Eestimaal oli 1500 mõisa ning 100's mõisas algasid
rahutused. Kõige suurem konflikt on seotud Vahtra mõisaga 1858. aasta juuni alguses.
Prohvet Maltsveti liikumine- Prohvet Maltsvetiks nimetati Juhan Leinbergi, kes
tegeles erinevate asjadega, pidas erinevaid ameteid