"koormavankrile" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

«Kuid nüüd, mu sõbrad, kas pöördume Pariisi tagasi? Braavo, mina olen valmis. Me näeme jälle tublit Porthost, see on tore. Te ei usu, kuidas a tundsin puudust sellest lihtsameelsest hiiglasest? Tema pole kindlasti oma hobust maha müünud, isegi mitte kuningriigi vastu. Tahaksin teda juba sadulas näha. len kindel, ta näeb välja nagu Suurmogul.» Tehti tunniajaline peatus, et lasta hobustel puhata, Aramis maksis oma arve, pani Bazini koos kaaslastega koormavankrile ja asuti uuesti teele Porthose järele. Porthos oli juba jalul, vähem kahvatu kui d'Artagnani esimese külaskäigu ajal. Ta istus laua taga, millel oli nelja inimese eine, kuigi ta oli üksinda. Eineks olid peenelt valmistatud liharoad, valitud veinid ja suurepärased puuviljad. «Oh, pagan, kui tore!» ütles ta püsti tõustes. «Te tulete just õigel ajal, härrad, olen praegu just supi juures. Te einestate koos minuga.» «Ohoo!» sõnas d'Artagnan