"koormavanker" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» D'Artagnan ja Athos pahvatasid naerma. «Mu kallis d'Artagnan,» ütles Aramis, «palun, ärge olge mulle liiga pahane, aga häda ei tunne seadusi. Pealegi sain ise esimesena karistada, sest see nurjatu hobuseparisnik röövis mult vähemalt viiskümmend luidoori. Ah, teie aga olete tõesti head peremehed! Ise sõidate teenrite hobuste seljas ja oma luksusratsusid lasete käekõrval talutada, tasakesi ja vähe maad korraga.» Samal hetkel peatus juba mõnda aega Amiens'i teel paistnud koormavanker ja sellest pugesid välja Grimaud ja Planchet, sadulad pea peal. Koormavanker pöördus tühjalt Pariisi tagasi ja mõlemad teenrid olid kohustunud sõidu tasuks kutsarit kogu tee jootma. «Mis see tähendab?» küsis Aramis, nähes, mis sündis. «Ainult sadulad?» «Kas te nüüd mõistate?» küsis Athos. «Sõbrad, see on täpselt nagu minuga. Instinktiivselt hoidsin ma sadula alles. Hei, Bazin, vii mu uus sadul nende härrade juurde.» «Ja mida te tegite oma küreedega