Fred Jüssi
Fred Jüssi
Aprill 2000
1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut
ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui
on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad
selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval
vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan.
Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid
ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!)
VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent
tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja,
annaabi.ee 
