"kooritoolidel" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ukse mõlemad pooled hingedel, mis kriiskavalt kääksusid nagu flöödid. Hämarat leinavärvides kiriku sisemust, mida vaevaliselt valgustas mõni kaugel peaaltaril särav vahaküünal, võis nüüd näha kogu ta sügavuses. Oli, nagu oleks keset valguseküllast platsi koopasuu avanenud, üsna taga, altari hämaruses paistis ülalt võlvilt alla põrandani langeval mustal kangal hiiglasuur hõbe-rist. Kirik oli tühi. Ainult taamal, kooritoolidel, võis ebamääraselt näha mõne preestri pead, ja sel silmapilgul, mil uks avanes, kostis kirikust pühalikult tõsine, vali, ühetooniline laul, mis hooti hukkamõisteni pea peale paiskas pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22