kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk. Veebruaris 1943 andis ta oma viimase kontserdi. Looming Ta on kirjutanud palju sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju klaverimuusikat. Tema muusikat iseloomustab mitmekesisus, seda nii zanrite kui helikeele poolest. Samuti vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Tema muusika kandub sageli ühest äärmusest teise. Tema muusikas on palju lüürilisi varjundeid: õrnust, nukrust, mõtisklust, leebust, hellust, kuid ka tormilisi tundepuhanguid. Rahmaninov jätkas 19. sajandi heliloojate, eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski.
Lõpetas konservatooriumi 1892 aastal kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper "Aleko", mis ka hiljem Suues Teatris lavastati. 1897 aastall kutsuti helilooja Mamontovi ooperiteatisse teiseks dirigendiks, kus ta omandas vilumuse sellelgi alal. 1904 1906 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent, kus tema juhatada olid põhiliselt Vene ooperid. 20 saj esimesed 15 aastat olid Rahmaninovi loomingus kõige viljakamad, ta kirjutas sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju kalverimuusikat. Ta tegutses aktiivselt ka pianistina nii kodumaal kui ka välismaal. 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni puhkedes emigreerud Ameerikasse, kus veetis elu viimased 25 aasatat. Tema kontserdigraafik pianistina nii Ameerikas kui Euroopas oli tihe. 1930 aastal ostis ta sveitsi villa, kus valmis suur osa helilooja nende aastate loomingust. Suri Ameerikas keset kontsertturneed. Looming