Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
pärastises kutsetöös suuteline kirikuorelit mängima, koolis laulmist õpetama, laulu-ja
pasunakoori juhatama ning isegi komponeerimises katsetama. Ta võttis aktiivselt osa
esimese Eesti üldlaulupeo korraldamisest (kuigi hiljem asus sellega opositsiooni) ja
võitles visalt selle eest, et eestlaste esimesel suurel ühiskontserdil ei lauldaks ainult saksa
koorilaule, vaid ka eesti oma algupärandeid ja soome kooripalasid. Selleks õhutas ta
noort andekat muusikameest Aleksander Saebelmann-Kunileidu komponeerima, nii et
17
nende ühistöö viljana sai laulupeoks valmis algupäraste eesti koorilaulude kogu
,,Vanemuine Kandle healed"(I osa ilmus 1869.a., II osa 1871.a.). Jakobson koostas ka
rahvalaulude laulmiseks noodikogu ,,Rõõmus laulja"(ilmus 1872.a.), mis sisaldab ka eri