Eesti kultuur 19.-20. sajandil
Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal Jakob Hurda mälestuseks.
Johannes Pääsuke päevapiltnik, eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal"
autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses.
Muusikaelu professionaliseerumine
Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp, Mart Saar
Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas.
Kirjutas "Tuljaku", millele üks koori liige sõnad kirjutas, samuti tuli tantsupartii
loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga.
Artur Kapp oli Astrahani muusikakooli direktor kuni 1920. aastani. Mart Saar astus
avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist.
Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori
vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss.
Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused:
NOOR-EESTI
Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste
eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre
annaabi.ee 
