Rahvuslik ärkamine ja laulupeod
Puhkpilliorkestrite
kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar
koostati ainult eesti heliloojate teostest, va üks soome teos. Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562
laulja ja mängijaga.
9 laulupidu 30 juuni 2 juuli 1928 Tallinnas. 436 kollektiivi 15049 laulja ja mängijaga.
10. laulupidu 23-25 a Tallinnas. Korraldati uute laulude võistlus, laulupeole pääsesid nt Mart Saare
laulud. Esimest korda esinesid eraldi kooriliigina naiskoorid. Esitati ainult eesti heliloojate loomingut.
11. laulupidu 23-25 jun 1938. 15 000 esinejat. Eesti Lauljate liidu poolt korraldatud.
12. laulupidu 27-29 juuni 1947 tallinnas. Pärast II maailmasõda. ENSV.
13. laulupidu 21-23 juuli 1950. Kõige süngem. Aasta enne laulupidu oli märtsiküüditamine. Üldjuht
Gustav Ernesaks.
14. laulupidu 20-22 juuli 1955. Mitte ükski laul ei olnud enam pealkirjastatud auavaldusena