VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA
Alates 17. sajandist
tähistati selle sõnaga ooperiteatrites lava ja vaatajate vahelist ruumi, kus paiknesid
muusikuid, 18. sajandil omistati see sõna muusikutele orkester.
Skeene orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada
kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen lavateose osa.
Koor tragöödiakoor koosnes 1215 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse.
Korüfee koorijuht, kelleks valiti parim kooriliige
Koreeg isik, kes finantseeris etendust, kandis kõik kulud.
Traditsiooni järgi oli tragöödia algul muusikaline etendus. Varaseim tragöödiakirjanik,
keda teatakse 6. saj. II poolel elanud Thespis hakkas koori kõrval kasutama näitlejat
ja lõi kõneosad, s.o näitleja dialoogi kooriga tõi varasemasse oratooriumilaadsesse
kooriteosesse draamategevuse alged. Antiikajal peeti just Thespist tragöödia rajajaks.
Temalt on säilinud 4 tragöödiafragmenti.