19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud.
Oli ''Eesti Muusika Kuukirja'' peatoimetaja ja ''Muusikalehe'' toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan
Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist.
Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside
ja organisatsioonide auliikmeks. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude
zizzle
kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 18941928 avaldas Härma kümme
koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''.
1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks.
Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti
esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud.
Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru :
1