CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist
õpimotivatsiooni langemisele. Nõukogude kooli iseloomustas mõõdutundetu reglementeerimine, jõumeetodite domineerimine, valikuvõimaluste suhteline vähesus, õpilaste vabastamine vastutusest ja nende võõrutamine kodust ja vanematest. Tänu eesti kooli ja õpetajaskonna traditsioonidele õnnestus siiski eestikeelses koolis säilitada kohalikku ja rahvuslikku omapära. See väljendus üldhariduskooli pikemas õppeajas (v.a. 1958-1964/65, mil kogu NSV Liidus oli 11 aastane keskkool), koorilaulutraditsiooni edasikandmises ja õpilaste massilises osavõtus rahvuskultuuri üritustest, mida võib vaadelda õpilaste ja õpetajate passiivse vastupanuna. Pidevalt oli päevakorras kommunistlik ja Nõukogude-patriootiline kasvatustöö, mida alati peeti ebapiisavaks, sest selle tulemuslikkust vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja
annaabi.ee 
