a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vanglakaristusega. Siin hakkas tekkima rahvuslik keel, kultuur, teatrid, kirjandus, muusika ja koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises.
Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva, vahepeal ,,pesi end pattudeks puhtaks" ja tänas selle eest jumalat. Põletas ära enda luksesemed ja nimetas end prohvetiks. Tundis hästi piiblit. Elu lõpu poole + Haridus oli oluline, iga inimene pidi oskama kirjutada, lugeda ja arvutada. Arendati koorilaulmist. Samuti võõrduti kõrtsidest ja kuritegevuse tase langes meeletult. Liikumine keelati 1743.aastal nähti ohtu, mõisnikud ei suutnud kontrollida. Valgustus e ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). + J. G. Eisen von Schwarzenberg 1764 ,,Ühe patroodi kirjeldus..." - + August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde andsid välja Põltsamaal 1766 1767 I
annaabi.ee 
