Romantismi konspekt
aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke. Seetõttu pikenesid ka meloodiad,
mis tundusid oma arendustes lõputud.
Tung piirangutest kammitsemata väljenduse poole tõi kaasa klassikaliste vormiskeemide vaba
tõlgendamise, mis oli eelkätt muusikalise idee teenistuses. Näiteks Schuberti ,,Lõpetamata
sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9. sümfoonia finaalile
kuulsa koorilaienduse ,,Ood rõõmule" , mis on võtmeks teose mõistmisel.
Harmooniat rikastati kromatismidega (juhuslikud kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud,
vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kooskõladesse.
Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme.
Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati palju agoogikat (väikesed laiendused
kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires).
annaabi.ee 
