sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoonvormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormimiseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10...30 s. Vaik sulab 6...10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker
vormimine, reljeefstantsimine) Liigitus: Pidevprotsess valtsimine, ekstrudeerumine ja tõmbamine. Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Perioodiline protsess sepistamine, vormstantsimine, Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat lehtstantsimine. kinitakse punkril, mida pööratakse koos vormiseguga 180°(hoitakse niimoodi 10...30 sekundi) ja siis pööratakse endisesse asendisse. Pärast kuumutatakse koorikvalu koos mudelplaadiga ahjus 300...350°C 1-2 minutiks. Analoogiliselt
võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8-12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt: Temperatuurini 200-250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10-30 s. Vaik sulab 6-10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker endisesse asendisse (c)
tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju
sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valan- ditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhan- dete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste (sele 2.3) kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoon- vormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormi- miseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seina- paksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumu- tatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööra- takse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu puistatakse mudelplaadile ja hoitakse seal 10...30 s. Vaik sulab 6...10 mm paksuses vormisegu kihis ja kleebib liivaterad kokku. Seejärel pööratakse punker
annaabi.ee 
