Jõevähk 2000-2009
Vähile on sobivad kõva (vähki kandva) põhjaga veekogud. Oluline on varjevõimaluste
(kivide, puujuurte alused) või nende rajamise võimalused (urgude rajamiseks sobivad järsud
savikad kaldad). Vähile on vajalik kvaliteetse vee olemasolu. Negatiivseks asjaoluks jõevähi
veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei
tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8.
Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid
jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja
emased vaid 1 korra.
2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused
Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega
jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus.
Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie
vähivarusid alates 19. sajandi lõpust