Karl August Hermann
1877 ja 1881-1884 tegutses ta segakoori '' Vainemuine''(asutatud 1865) koorijuhina.
K.A. Hermann on olnud väga viljakas heliloojana. Tema algupäraste lauluda ja
rahvaviisseadete arv ulatub 300-ni; ta on loonud aga ka soololaule, viiuli ja klaveripalasid
ning mõned orkestripalad. Õigesti tabatud meeleolu, ladusa meloodilise kujunduse ning
lihtsa harmoonia tõttu said mitmed laulud kiiresti populaarseks ning esinevad tänapäevalgi
koorikontserdite ja laulupidude kavades. Ennekõike tuleb nimetada laulu '' Isamaa
mälestus'', '' Oh laulu ja hõiska''(K.A. Hermanni sõnad), ''Munamäel''(J.Kunder),''Süda
tuksub''(rahvasuust), ''Teretus''(K.A.Hermanni), ''Minge üles mägedele''(M.Veske), '' Kungla
rahvas''(Fr.Kuhlbars), ''Kevade marss''(K.A.Hermann),''Kui kungla rahvas kuldesl
a'al''(K.A.Hermann).
Vanemas eas püüdis K.A.Hermann luua lavalist muusikateost, selles sai n.ö. lauleldus''Uku
ja Vanemuine''(1908).