Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001
lastekoorist lahkumist. Aastal 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega nõudma hakkas, täielikult üle. 19781980. aastal oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud ja 1980 1982 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980. aastal saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris ja Tõnu Kaljuste sai parima dirigendi auhinna. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja aastal 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd.
nõudma hakkas, täielikult üle. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud ja 1978 1985 (teistel andmetel 19801982) rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. 1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris ja Tõnu Kaljuste sai parima dirigendi auhinna. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd.
koos selliste silmapaistvate artistidega nagu Gidon Kremer, Juri Basmet, Boris Pergamensikov, Tabea Zimmerman, Dmitri Sitkovetski, Schlomo Mintz jpt. Ta on üles astunud Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Poolas, Hispaa- nias, USAs, Brasiilias, Puerto Ricos, Argentinas, Singapuris, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Mihhail Gerts on juhatanud Tallinna Kammerorkestrit, Rahvusooper Estonia sümfoonia- orkestrit, Tallinna Kammerkoori (hõbediplom rahvusvahelisel koorikonkursil Linden- holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega.