Elu tekke ajaskaala: miljardeid aastaid valitsesid Maal vaid prokarüoodid. Mikrobioloogia I 2017 Stromatoliidid https://et.wikipedia.org/wiki/Stromatoliit Stromatoliit on peenekihiline lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Moodustuvad nn mikroobsetest mattidest. Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad või sammasjad. Ehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised. Stromatoliit Saaremaal Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees. Stromatoliidid on sageli väga vanad. Vanimad stromatoliite meenutavad struktuurid on 3,5 miljardit aastat vanad. Eestis on nad eriti iseloomulikud siluri lademetele. Eestis saab stromatoliite kohata Saaremaal.
ehitusmaterjaliks. Paiguti on vetikate osa riffides nii suur, et õigem oleks neid nimetada "algal reef". Korallriffide vetikaid võib jaotada neljaks: 1. korallide sees elutsevad-nn. endosümbiondid (mikrovetikad), mis annavad 2/3 primaarproduktsioonist , 2. niitja ehitusega rohe- ja sinivetikad, mille tipurakk on tugeva teritunud otsaga ning eritab mingit lupja lahustavat orgaanilist hapet, nii et vetikas saab end puurida korallide, lubjakivi või molluskide karpide sisse , 3. koorikjad punavetikad (Corallina), 4a.püstised lubjastunud rohevetikad, näit. Halimeda. Uuringutega on selgunud, et Halimeda kasvab väga kiiresti, biomass kahekordistub 2 nädalaga. 4b. püstised rohevetikad, mille tallused ei sisalda lupja. Lisaks (viiendana) kinnitub korallidele epifüütseid sinivetikaid, mis on võimelised õhu lämmastikku (N) omastama ja sellega täiendama biogeenide varu riffidel. Madalas vees on vetikate osa tagasihoidlik (10% ruumalast), sügavamal
annaabi.ee 
