Eesti muusika
aastatel, kõrvuti dodekafoonia, aleatoorika ja teiste tollaste vooludega.
1919 asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus ning siit alates saab rääkida
ka heliloojate koolkondadest: Tartus Heino Elleri omast, mis on orienteeritud
sümfoonilisele muusikale ja selle seosele rahvuslikkusega ning Tallinna koolkonnast, mille
eesotsas on prof Artur Kapp, see tugineb klassikalisele mõttemaailmale, koolkonnas
annavad tooni kooriheliloojad.
1930. aastatel sai oluliseks helilooja oma nägu, omapärane muusikaline mõtlemine. Eriti
selgelt kajastub see 1930. aastatel eesti heliloomingusse tulnutel, eesti suurimal
sümfonistil (10 sümfooniat ja 2 ooperit!) Eduard Tubinal (1905-1982) ja isepäiselt valuliku
maailmatunnetusega Eduard Ojal (1905-1950).
1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi
muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil
annaabi.ee 
