lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv.
(näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia. dispositsioon vt süzee. distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof.
annaabi.ee 
