OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt
hiljuti (20 ... 30 aastat tagasi üksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm
paksuse vaibana mööda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga
pinnakattetaim, mis talveks omandab purpurja värvuse. Kuna talvitub lume all (lumeta
talvedel on hõlbus kuuseokstega katta), on ka külmakindel. Sobivateks kohtadeks on
kiviktaimlad, kiviklibu või kooremultsiga kaetud alad, nõlvad või kallakud. Kirju kadakas
(vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka või
hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele
või õitsvatele põõsastele. Et kirju kadakas on siiski veidi külmaõrn ning nõuab karmimatel
talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse.
Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines üksnes kollektsiooniaedades). Senised