Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju
vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend.
Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel
alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on
suurkõrv (Masing, 1984).
Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel
esinevad vaod. Eriti tugevasti on käsitiivalistel arenenud peaaju koorelaused
kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega
(Poots, 1987).
Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks
kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987). See on navigatsioonisüsteem, mis teeb neist
15
fantastilised lendajad. Informatsiooni saamiseks ümbritsevast keskkonnast, saadavad
annaabi.ee 
