mehi valima teatud elustrateegiaid, käitumisstiile ja suhteid teistega ning peegeldavad ja põhjustavad sugude erinevat staatust ühiskonnas. Seega ei pruugi inimene valida enda jaoks õiget ametit või surub enda tahtmised alla, kuna ühiskond ei aktsepteeri seda valikut. Soostereotüüpsed ootused vanemate ja teiste täiskasvanute poolt algavad juba imikueast. Tüdrukuid peetakse väiksemaks, vaiksemaks, häbelikumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, poisse nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana. Vastavalt sellistele ootustele hakatakse lastele jagama ka positiivset tagasisidet soorolliootusele sobiva käitumise eest. Lastele luuakse nn. sootüüpilised keskkonnad sisustuse, mänguasjade ja mängudega. Poiste mänguasjad on mitmekesisemad, sellised, millega tegeletakse väljaspool kodu, tüdrukute mänguasjad seostuvad koduste rolliülesannetega nukud, sööginõud jms. Lasteaias ilmnevad juba
Teiste seas tagavad normeeritud sotsiaalsed vajadused "oluliste naise ja mehe olemuste" staadiumide esilekutsumise. Soostereotüübid saavad alguse juba imikueast. Kuigi imikud ei erinenud üksteisest oma pikkuse või kaalu järgi, kirjeldavad vanemad imikuid nende soost lähtuvalt. Beebitüdrukut peeti pehmemaks, väiksemaks, häbelikumaks, tähelepanematumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, samas kui beebipoissi nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana. Traditsionaalselt nähakse naist abikaasa või ema rollis, mehe esmane vastutusvaldkond on aga majanduslik. Mida traditsionaalsem ühiskond, seda ebavõrdsemad on naise ja mehe võimalused. Naise traditsionaalne roll on koduema, kes hoolitseb laste ja mehe eest. Naist ei nähta näiteks eduka ühiskonnaliikmena nagu meest nähakse. Samas ei väärtustata ka eriti mehe pererolli. Meest
annaabi.ee 
