Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud
leida viis, kuidas olemasolev ressurss kõige optimaalsemal viisil ära kasutada, see omakorda
eeldas oskust koordineerida.
Koordineerimine on valdkond, millest avaliku halduse euroopalikuks muutmisel on vist kõige
rohkem räägitud. Kuigi lõimumisprotsess on Eesti viimase kümmekonna aasta
halduspraktikas kõige parem näide õnnestunud koordineerimisest, tuleb eristada nn ühele
eesmärgile suunatud kooskõlastamist igapäevasest rutiinsest koordineerimisprotsessist
Euroopa Liidu liikmesriigina. (Randma- Liiv, 2004, lk 109-116 )
Lõimumisprotsess tekitas positiivset praktikat asutusteülese ja -sisese koordineerimise osas
ning tugevdas koordineerimiskultuuri Eesti avalikus teenistuses. Avaliku teenistuse
euroopastumine tõi kaasa olukorra, kus senisele ametnik vs kodanik lisandus
lõimumisprotsessis ametnik Eesti huvide kaitsjana vs teised riigid. See omakorda tingis