• Otsene juhtimine Keskastme juhid, kes tagavad koordineerimise, palju igapäevast juhtimist • Standardiseerimine, formaliseerimine Standardite, normide, (kirjalike) reeglite loomine (tööprotsessi, tulemuste, kvalifikatsiooninõuete jne. kohta). Odavus vs jäikus • Vastastikune kohandumine kõrgtasemel Standardiseeritus ja formaliseeritus + paindlikkus (detsentraliseerimine) • Koordineerimismehhanismi valik sõltub Organisatsiooni/üksuse suurusest Keskkonna stabiilsusest Tegevusalast (nt. tootmine vs teenindus) Organisatsiooni struktuuri liigid: Lihtsad struktuurid, Komplekssed struktuurid, Funktsionaalne struktuur, Divisionaalne struktuur , Hübriidstruktuur, Maatriksstruktuur, Võrkstruktuur. „Liini“ ja „staabi“ funktsioonid – Liin ehk põhiorganisatsioon, ridaorganisatsioon –
Juhtimise alused 10.6 Millised kulud on seotud info töötlemisega organisatsioonis? Intellektuaalsed, emotsionaalsed, ajalised kulud 10.7 Kuidas on võimalik leida tasakaal infotöötlemisvajaduse ja infotöötlemisvõime vahel? Too näiteid Infotöötlusvõimekus peab olema vastavuses infotöötlusvajadusega. 10.8 Milline on parim organisatsiooni koordineerimismehhanism, kui see olemas on? Too näiteid See sõltub olukorrast, ei ole parimat koordineerimismehhanismi, vaid ainult parim teatud olukorras. Mõne küsimuse jaoks on sobilik koosolek, mõne info edastamiseks sobib aga raporteerimine. 10.9 Millised keskkonna tegurid mõjutavad ebamäärasust, milles organisatsioon toimib ja kuidas see mõjutab otsust, milliseid koordineerimismehhanisme kasutada? Konkurendid (va.monopol), kui on tihe konkurents, siis on ebamäärsus suurem; klinedid- kogus ja maitse (kas ettevõte teenindab erakliente, või teisi ettevõtteid); inimressursid- eriti praegusel
annaabi.ee 
