Eesti taasiseseisvumine
vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas
suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.
Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis
aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi
korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete
koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul. Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda
sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti
tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu
Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.
26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides",
annaabi.ee 
