Ürik on näiteks testament, vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk algusest peale tehtud mitte sellepoolt, kelle poolt välja antud ta väidab end olevat. Teiseks võib ürik olla koostatud võltsitud ürikute põhjal. Ürikud valmistati väljaandja kantseleis (paavst, keiser, piiskop). Et oleks juriidiliselt korrektne tuli panna kirja nt kõik, mis oli maatükil. Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus.