Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajand
riigi geograafiline kirjeldus, mis rahuldas selle aja inimeste praktilised vajadused.
Üksikasjalikult oli kirjeldatud jõgede võrgustik, asulad ja ,,sljahhid" (s.o. suured maanteed),
sisaldas ka mõned andmed maavarade ja rahvaste asetumise kohta. See kirjeldus äratab
tänapäevani imestust andmete täielikkuse ja täpsusega, näiteks, Jäämerisse suubuvate
jõgede kohta.
,,Suur Joonis" ei jõudnud meie aegadeni, kuid ,,Raamat Suurele Joonisele" on tuntud
mitmete koopiadena. See annab usaldusvääset ettekujutist ,,uuest joonisest" ja ,,null-
joonisest". Need olid teedekaardid, mis näitasid kõik mingil määral tähtsaid asulaid, kõige
tähtsaid teid ja rohkema täiuslikkusega jõgesid-looduslikuid liiklusteid. Joonis hõlmas suurt
territooriumit: läänes tema piirdeks olid jõed Dnepr ja Daugava, loodes Tana jõgi
Laplandias, idas jõgi Ob; lõunas ,,Joonis" levis Buhhaarale, Gruusiale ning Krimmile.