KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
1945. aastaks suudeti taastada
ja ületada kaubandusettevõtete sõjaeelne arv. Kaubandusvõrgu laienemine toimus
peamiselt väikeste jae- ja toitlustusettevõtete (piimabaarid, kohvikud ja veel sellist
tüüpi ettevõtted) arvel. Viisaastaku jooksul avati enam kui 600 kauplust ja perioodi
lõpuks oli kaupluste kogu arv 3355 (riiklikus kaubanduses 1730). Toitlustusettevõtete
arv suurenes viisaastakul 688-lt 762-ni (riiklikus kaubanduses 477-lt 520-ni).
Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul
282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani.
Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis
hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV
tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid),
automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist
toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus