Põrgujutt
Ta
kutsub mind endaga kaasa. Enne, kui jõuan midagi kosta, haarab ta mul käest
ning tõmbab mu endaga kaasa.
Me sisenesime hauakivi tagusesse pikka ja pimedasse tunnelisse. Ja selle
lõppu me just nüüd jõudsimegi põrgu väravate ette. Väravad avanesid, me
sisenesime põrgu eeskotta, mis oli räpane nagu Rakvere kainestusmaja. Kuigi
see nägi kole välja, poleks ma veel tõesti öelnud, et oleme põrgus.
Jõudsime koopataolisse kohta, mille seinad tundusid olevat heledast
liivast. Ma katsusin neid need olid veidi rabedad. Mu ümber piinlesid süütud
lapsed, naised ning ma tundsin ära ka paar antiikaja suurmeest. See sama
Surmakuulutaja jutustas mulle, et need inimesed on siin, kuna on teinud mõne
väiksema patu. Näiteks on murdnud armastust või varastanud mõne väikese
asja. See olevat helgeim koht siin, põrgus.
Me liikusime edasi. Keskkond hakkas muutuma. Seinda läksid
annaabi.ee 
