ngu varjas suure kraega kampsun ja mustad prillid, isegi tema pliiats oli vutlari sees, ka tema magamistuba oli vike, otsekui kast, sang oli eesriidega. Belikov kartis peaagu kike, ta oli peaagu le neljakmne ja ta polnud isegi abielus, sest see olevat liiga suur kohustus Inimesed kipuvad tega mitte silmitsi seisma, peites end justkui maski taha, unustades, et ka teadmatusest teadlik olek on samuti vike samm arengus. Platon snastas inimajaloo he tuumakama kujundi mida nimetatakse Platoni koopana: meie elu on kui koobas, kus me asume seljaga valguse poole ja neme ainult kujutisi koopa seinal, ning me kardame end prata noga valguse poole ,sest valgus-tde-pimestakse meid. Mned inimesed pole leppinud pelgalt varjudega ja on sendanud mitte vaadata iseendasees. Usk on see mis viib meid iga pev aina krgemale.See on imeline jud mis paneb inimesed tegutsema, mis annab meile mtte siin maailmas ,ning uskudes vib inimene saavutada kik.Kige thtsam on kindlasti usk iseendasse, sest ilma
Mithrase kultuse üle on palju erinevaid spekulatsioone. Põhjuseks on asjaolu, et Mithrase kultuse kohta on väga vähe kirjalikke allikaid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et Mithrase kultus levis üle kogu Rooma riigi ajavahemikus 1-5. sajand. Mithrase kultus oli kindlasti müsteeriumite kultus. Mithrase kummardajad koondusid väikestesse, arvatavasti 20- 30-liikmelistesse ,,kogudustesse". Mithrase templid paiknesid sageli maa-aluses koopas või olid kujundatud koopana. Mithrase müsteeriumisse said kuuluda ainult mehed. Oletatavasti kummardati Mithrast teatavat laadi päästmist või lunastust pakkuva jumalana, samuti meheliku tugevuse andjana. Mithrase kultuse osaks oli seitsmeastmeline initseerimisrituaal. Tänapäeval teame Mithrasest valdavalt leitud reljeefide järgi, millistest üks kuulsamaid on pulli tapmise ehk tauroktoonia stseen. Järgmiseks kirjeldan lühidalt tauroktoonia stseenil
annaabi.ee 
