Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamuine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama
Grafiti all mõistetakse ehitiste seintele, müüridele vm pindadele joonistatud, kraabitud või värviga pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega. Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest.
võitlushimuline kultuur. (Cafe TEA 2008) Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. (Vikipeedia 2008b) 4 Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60
annaabi.ee 
