Põhjavesi
Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel
tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel
moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud
tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa
põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui
koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist.
Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed,
karstikaevud.
Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid.
Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja
takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see
võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi.
annaabi.ee 
