Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Loomastik:Kohalik loomariik on segu euroopa ja vahemeremaade faunast. Eriti rikkalik on linnuriik: leidub haruldasi kotkaid, pelikane, laanepüüsid, faasaneid jne. Imetajatest on esindatud karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed jpt. Putukate mitmekesisus suudab rahuldada ka kõige fanaatilisemaid kollektsionääre. Bulgaarias esineb üle 1010 liblikaliigi. Märkimata ei saa jätta koopaelanikke, keda samuti üle 75 liigi esineb. Kliima: Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel jääb seal õhutemperatuur vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias.
pealiini, juurde. Koopaelanikud kehastavad tavalisi, piiratud argiteadvusega, inimesi. Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest vabastatakse. Suure vaevaga suudaks koopast vabanenud vang uskuda, et tema senine maailm oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke). Inimese hing, mikrokosmos, on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, makrokosmosele, millest ta tuleneb. Hing on surematu, igaveste ideede sarnane ja sugulane, ent mitte siiski idee ise. Sünniga siseneb hing inimese kehasse ja surmaga väljub sealt. Hinges on alanevalt kolm kihti: mõistus (mõtlemine, teadmised), emotsioonid (julgus, vaprus, söakus) ja ihad (himud, instinktid). Mõistuse asukoht on peas, emotsioonide asukoht südames,