Arhitektuuri ja ehituse ajalugu: referaat
Paikseks jäämiseks oli oluline ka sobiv kliima, seetõttu sobis tolleaegsetele inimestele
eelkõige lähistroopiline kliima, kus temperatuur oli aasta läbi suhteliselt soe ning karm talv ei
sundinud ära kolima. Esialgu elasid inimesed püstkodades, seejärel veidi keerulistemates
ümarkodades, mis lubas ehitada vertikaalseid seinu. Seal, kus pinnamood seda võimaldas,
elasid inimesed ka koobastes, mis pakkusid tugevat ja kindlat varjupaika.
Pärast ajutisi asulaid ja koopaasulaid hakkasid tekkima linnad. Üks maailma vanimaid linnu
Jeeriko oli juba 10000 aastat eKr jahimeestele ööbimispaigaks ning hiljem ka elupaigaks.
Jeerikost on säilinud siiani 9 m kõrgune torn, ülejäänud linn on hävinud.
Maailma vanimate linnade majad olid tavaliselt põletamata - päikese käes kuivanud
tellistest ning arheoloogiliste väljakaevamistega on selgunud, et vanade hoonete varemed on
tasandatud ning nende peale uued ehitatud. See tähendab, et asustus on olnud püsiv.