Mitmekeelne oskussuhtlus
liigitades color flatbed scanner (Bowker 1997).
Eesti oskuskeeleteoorias on niisugust väljendusvabadust ikka
sallitud: „denotaatsamane mõttelahkne sünonüümia on terminoloogias
lubatud ning vastavalt eriala vajadustele tarvilik” (Saari 1980: 665).
Saari toob sisse mõttelahksuse ainealase relevantsuse mõiste ning
võrdleb N2 O5 nimetusi (dilämmastikpentoksiid ja lämmastikhappe
anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull-
keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon,
toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks
mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal.
Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt
taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset
mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen-
duslikkuse keeldu on vajalikuks peetud siiski vaid ühe terminisüsteemi
piires (Erelt 1972).